​

Eesti Leegioni Sõprade Klubist

Eesti Leegioni Sõprade Klubi on rahvuslikult meelestatud vabatahtlike Vennaskond ja juriidiliste isikute juriidiline kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tahab aktiivselt kaasa lüüa Teises Vabadussõjas (1941-1945) võidelnud Eesti Leegionäride pärandi säilitamisel. Ehk siis ELSK ühendab üle Eesti inimesi, olenemata soost, kellele on püha Eesti Leegioni võitlus, Eesti ajalugu ja Iseseisev Eesti. Oma tegevuses juhindub ELSK Eesti Vabariigi seadustest ja põhikirjast.

​

><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><

Eesti Leegioni Sõprade Klubi põhikiri

​

​

I Üldsätted

 

1. Eesti Leegioni Sõprade Klubi

 1.1. Eesti Leegioni Sõprade Klubi, edaspidi lühendatult ELSK on rahvuslikult

 meelestatud vabatahtlike Vennaskond ja juriidiliste isikute juriidiline kasumit mitte

 taotlev organisatsioon, mis tahab aktiivselt kaasa lüüa Teises Vabadussõjas

 (1941-1945) võidelnud Eesti Leegionäride pärandi säilitamisel. Ehk siis ELSK

 ühendab üle Eesti inimesi, olenemata soost, kellele on püha Eesti Leegioni võitlus,

 Eesti ajalugu ja Iseseisev Eesti.

 1.2. Oma tegevuses juhindub ELSK Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast

 põhikirjast.

 1.3. Eesti Leegioni Sõprade Klubi on asutatud 21.12.2008.

 1.4. ELSK majandusaastaks loetakse perioodi 1.jaanuarist kuni 31.detsembrini.

 1.5. ELSK-l on oma nimega pitsat, arveldusarve ja sümboolika.

 1.6. Iga vabatahtlik, kes on avaldanud soovi ja saanud Meie Vennaskonna

 liikmeks on kohustatud aktiivselt kaasa lööma ELSK tegevuses.

 1.7. Klubi ametlik nimi on „Eesti Leegioni Sõprade Klubi“.

​

2. ELSK asukoht

ELSK peakorter ja ELSK juhatuse asukoht on Vigala vald, Rapla maakond, Eesti Vabariik.

 

3. ELSK eesmärk

 3.1. Põhiline ja peamine, võidelda selle eest, et nende meeste võitlust Teises

 Vabadussõjas ka väärikalt hinnatakse. See tähendab, Eesti Leegionis võidelnud

 tunnistatakse riiklikult Vabadusvõitlejateks. Nende võitlusi hinnataks riiklikul

 tasandil kõrgemate rahvuslike autasudega.

 3.2. Teise Vabadussõja ajaloo uurimine ja tutvustamine.

 3.3. Teha tihedat koostööd Eesti Leegionäride organisatsioonidega.

 3.4. Sinimägedesse tuleb luua korralik ja Eesti meeste võitluste vääriline memoriaal.

 3.5. Toetame Eesti Leegionäre, nii sõnas kui tegudes. Lahti seletades, tähendab see

 osaleda Vabadusvõitlejate üritustel, tutvustada noortele Eesti ajalugu, külastada

 ajaloolisi paiku ning vanu Sõjasangareid. Toetada Eesti ajalugu ja eestlust kasvatavaid

 teoseid ja rahvuslikku muusikat ning väljaandeid.

 Täpsemalt:

  3.5.1. Toetada moraalselt, reklaamida väärikaid teoseid.

  3.5.2. Ise koostada ja välja anda Eesti Leegioni ajalugu ja võitlusteed ja Eesti

  ajalugu üldiselt ning õiglaselt kajastavaid trükiseid.

  3.5.3. Toetada tegudes. Aidates Eesti leegionäre ürituste läbiviimisel ja muude

  küsimuste lahendamisel.

  3.5.4. ELSK osaleb avalikus diskussioonis Eesti rahvuslike aadete säilimise eest,

  lähtudes oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest.

  3.5.5. Populariseerida noortes huvi II Vabadussõja ajaloo vastu.

  3.5.6. ELSK tegevuse aluseks on programm, mille kinnitamise ja muutmise kord on

  sätestatud käesoleva põhikirjaga.

​

​

II ELSK Liikmed

​

4. ELSK liikmed

 4.1. ELSK liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik, kes

 tunnistab ELSK põhikirja ja programmi ning soovib anda oma panuse.

  4.1.1 Erandjuhtudel on võimalik ELSK liikmeteks saada ka inimestel, kes pole

  Eesti Vabariigi kodakondsed, aga tegudega on ennast tõestanud ja näidanud siirast

  soovi Meie tegevuses kaasa lüüa.

 4.2. On olemas ka ELSK Auliikme staatus. Selle au osaliseks on võimalik saada

 vaid Eesti Leegionäridest Vabadusvõitlejail või neil, kes on kandnud endas nende

 aadet.

​

5. ELSK liikmeks vastuvõtmine

 5.1. ELSK liikmeks vastuvõtmine toimub ELSK juhatuse poolt kinnitatud kirjaliku

 avalduse alusel.

 5.2. ELSK-isse vastuvõtmise otsustab ELSK juhatus.

 5.3. Uus liige on alguses kanditaat. Kandidaadi aeg kestab kuni kandidaat on osa

 võtnud kolmest Klubi üritusest, peale mida ta arvatakse Klubi täieõiguslikuks liikmeks.

 5.4. Uuel liikmekandidaadil peab olema vähemalt üks soovitaja/käendaja Klubi

 liikmete seast.

 5.5.Noorliige.

  a. Noorliikmeks on 18-25 aasta vanune Eesti Vabariigi kodanik.

  b. Õppivat Noorliiget võib vabastada liikmemaksust tema avalduse alusel Klubi

  juhatusele.

  c. Noorliikmest saab Klubi liige, kui kandidaat on osa võtnud viiest Klubi üritusest,

  peale mida ta arvatakse Klubi täieõiguslikuks liikmeks.

​

6. Liikme väljaastumine

 6.1. ELSK väljaastumiseks esitab ELSK liige ELSK juhatusele kirjaliku avalduse.

 Kui juhatus on ELSK liikme Klubist väljaastumise soovi rahuldanud, siis kustutatakse

 ka väljaarvatu nimi Klubi liikmete nimekirjast.

 6.2. ELSK-st väljaastunule tema poolt makstud liikmemaksu ei tagastata, samuti

 puudub tal õigus igasuguselegi ELSK varale.

​

7. Liikme väljaarvamine

 7.1. Liikme võib ELSK-st välja arvata juhatuse otsusega ELSK maine olulisel

 määral kahjustamise korral, põhikirjas ettenähtud kohustuste või korra mittetäitmisel,

 näiteks kui:

  a. ELSK liige ei ole tähtajaks tasunud Klubi liikmemaksu.

  b. ELSK liige ei ole viimase 2 aasta jooksul osalenud ühelgi ELSK üldkoosolekul või

  ELSK poolt korraldatud üritusel.

  c. On ebaotstarbekalt või omakasu ajendil kasutanud ELSK varasid.

  d. On muul viisil tekitanud ELSK-le kahju.

 7.2. ELSK liikme Klubist väljaarvamise otsustab Klubi juhatus ja otsus on langetatud

 kui ühel arvamusel on vähemasti 2/3 juhatuse liikmetest.

 7.3. ELSK-st välja arvatud liikmele teatakse kirjalikult tema väljaarvamise otsuse

 tegemisest ning selle põhjustest hiljemalt 4 nädala jooksul pärast otsust.

 7.4. ELSK-st väljaarvatule tema poolt makstud liikmemaksu ei tagastata, samuti

 puudub tal õigus igasuguselegi ELSK varale.

 7.5. ELSK juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse

 otsustamist väljaarvamisele järgneval üldkoosolekul.

​

8. Liikme õigused ja kohustused

 8.1. ELSK liikmetel on õigus:

  a. osaleda hääleõigusega ELSK üldkoosolekul;

  b. Olla valitud ELSK juhatuse liikmeks, kui tal on ette näidata vähemalt kahe

  aasta pikkune laitmatu ELSK liikmestaatus;

  c. Saada ELSK juhatuselt teavet ELSK tegevuse kohta;

  d. Osaleda ELSK üritustel ja esineda ELSK väljaannetes;

  e. Lahkuda ELSK-st esitades sellekohase avalduse ELSK juhatusele;

  f. Koostada põhikirjaga vastavuses olevaid projekte, mis enne nende käikuandmist

  peavad olema kinnitatud ELSK juhatuse poolt.

 8.2. ELSK liige on kohustatud:

  a. Järgima ELSK tegevuses osalemisel põhikirja ja ELSK organite otsuseid;

  b. Tasuma määratud tähtajaks ELSK liikmemaksu 10 EUR kuus;

  c. Teatama ELSK juhatusele Klubi liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja

  aadressi ning isikukoodi ning teatama uued andmed hiljemalt ühe kuu jooksul

  pärast nende muutmist;

  d. Tasuma Klubi liikmemaksu ka siis kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel.

  e. Kandidaat on kohustatud tegema kandidaadi staatusesse saades klubi kontole

  50 EURise annetuse klubi toetuseks.

  f. Tasuma iga kuiselt 5 EUR-i Lahkunud Klubiliikme Fondi.

 8.3.Liikmemaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib ELSK liikmele panna ainult

 Üldkoosoleku otsuse alusel, mille poolt olid enamus Üldkoosoleku liikmed.

​

9. Toetajad

 9.1. ELSK toetajaks võib olla isik, kes tahab ELSK tegevust toetada majanduslikult,

 või mõnel muul viisil, olemata seejuures ise ELSK liige.

 9.2. ELSK toetajaks võetakse kirjaliku avalduse alusel. Toetaja nõustub ELSK

 põhikirja punktidega. Toetajal saab olla nõuandev hääl.

 9.3. Väljaarvamine toetajate nimistust toimub toetaja kirjaliku teate alusel või

 ELSK juhatuse otsusel.

​

​

III Juhtimine

​

10. Üldkoosolek

 10.1. ELSK kõrgemaks organiks on ELSK Üldkoosolek, millel igal Klubi liikmel

 on 1 hääl.

 10.2. ELSK Üldkoosoleku pädevuses on:

  a. Põhikirja muutmine;

  b. Eesmärgi muutmine;

  c. Juhatuse liikmete määramine;

  d. Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise

  otsustamine ja selles tehingus või nõudes ELSK esindaja määramine.

  e. ELSK-le kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise

  ja asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud

  tingimusteks;

  f. Muude küsimuste otsustamine, mida pole põhikirjaga antud teiste ELSK organite

  pädevusse.

 10.3. ELSK Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

  a. Aastaaruande kinnitamiseks;

  b. Juhul kui seda nõuab kirjalikult vähemalt 1/10 ELSK liikmetest;

  c. Muudel juhtudel kui ELSK huvid seda nõuavad.

 10.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks saadab ELSK juhatus vähemalt 14 päeva enne

 üldkoosoleku toimumist kirjaliku teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja

 päevakorra.

 10.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui sellel osaleb või on esindatud üle poole

 ELSK liikmetest.

 10.6. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ainult ELSK liige.

 10.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt on üle poole koosolekul

 osalenud ELSK liikmetest.

 10.8. ELSK põhikirja muutmiseks on vaja üldkoosolekul 2/3 häälteenamus ja eesmärgi

 muutmiseks on vaja 9/10 ELSK liikmete nõusolek.

 10.9. Üldkoosoleku otsus loetakse vastu koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt

 hääletavad kirjalikult 2/3 ELSK liikmetest.

​

11. Juhatus

 11.1. ELSK tööd juhib ja ELSK-d esindab juhatus.

 11.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse kolmeks aastaks.

 11.3. Juhatuses on kolm liiget.

 11.4. Juhatus esindab ELSK-d kõigis õigustoimingutes.

 11.5. Juhatuse otsuste langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälte enamus.

 11.6. Juhatus valib oma koosseisust ELSK juhi.

 11.7. Juhatus kinnitab ELSK eelarve ja vajadusel palgaliste töötajate ametikohad

 ning palgad.

 11.8.Teeb põhikirjas möödapääsmatuid muutusi ja esitab need kinnitamiseks

 üldkoosolekule.

 11.9. Vajadusel määratakse Juhatusse juhatuse liikme kohusetäitja, mille otsustab

 Üldkoosolek liht häälteenamusega.

​

12. ELSK juht

 12.1. Juhib ELSK tööd juhatuse koosolekute vahelisel ajal.

 12.2. Lahendab ELSK tööküsimusi, andes oma tegevusest aru ELSK üldkoosolekule ja

 juhatusele.

 12.3. Esindab ELSK-d ja sõlmib Klubi nimel lepinguid.

 12.4. Kasutab vastavalt eelarvele ELSK raha ja vara.

 12.5. ELSK juht on ühtlasi ka ELSK juhatuse juht. Tema eemal viibides täidab

 juhi kohuseid tema poolt eelnevalt volitatud juhi kohusetäitja.

​

13. Malevate õigused ja kohustused

 13.1. Vähemalt viis ELSK liiget võivad piirkondlikul alusel moodustada ELSK

 piirkondliku Maleva (Põhja Malev, Lõuna Malev, Lääne Malev ja Ida Malev)

 13.2. Maleva kõrgeimaks organiks on Maleva koosolek. Maleva koosoleku kutsub

 kokku Maleva juht vastavalt vajadusele või vähemalt 1/10 Maleva liikmete kirjalikul

 nõudmisel. Maleva koosoleku kokkukutsumise kord kehtestatakse esimesel Maleva

 koosolekul.

 13.3. Malevat juhib ja esindab õigustoimingutes Maleva juht, kes valitakse ametisse

 kolmeks aastaks Maleva koosolekul Maleva liikmete lihthäälteenamusega.

 13.4. Maleva rahaliste vahendite kasutamise õigus on Maleva juhil ELSK juhatuse

 poolt kehtestatud korras.

 13.5. Malevad on kohustatud esitama oma tegevuse kohta aruande ELSK juhatusele ühe

 kuu jooksul peale Klubi majandusaasta lõppu.

 

14. ELSK majandamine

 14.1. ELSK-l on õigus: hallata, käsutada ja kasutada vallas- ja kinnisvara; palgata

 töötajaid, moodustada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks fonde, asutusi ja ettevõtteid.

 14.2. ELSK korvab oma tegevuskulud: liikmemaksudega; toetuste ja annetustega,

 tuludega oma tegevusest ja varast.

​

15. Ühinemine. Jagunemine. Likvideerimine.

 15.1. ELSK ühinemine, jagunemine või likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud

 korras.

 15.2. ELSK likvideerijateks saavad olla juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt

 määratud isikud.

 15.3. ELSK likvideerimise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist

 allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste

 nimekirja kantud Klubile või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

​

><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><><