top of page

13 jaanuar saadeti viimsele teele major Jaak Mosi

Major JAAK MOSIN 19.03.1940 – 3.01.2023

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval lahkus igavikku Eesti sõjaväelane, Kaitseliidu taasasutaja ja Jäägrikompanii endine ülem Jaak Mosin.


Meie au on truudus ! Tuhandeid kordi on Jaagu huulilt see lause kõlanud. Pidagem kõik seda meelest. Sest truudus on ülim aade. Truudus kodumaale, truudus sõpradele, truudus perekonnale. Ta oli truu kuni surmani. Ta oli osa rahvast, veri rahva verest. Ta oli paljude rahvuslikult meelestatud eestlaste eeskuju. Paljude organisatsioonide algataja, mis kestavad siiani ja hoiavad meid elus ja armastamas oma kodumaad. Eesti Leegioni Sõprade Klubi (ELSK) võib õigustatult nimetada Jaagu teiseks perekonnaks. Ja meie tänu talle oli auliikme staatus klubis. Vaadates aga tagasi Jaagu toimetamistele tagasi tema erinevatel eluetappidel, siis tulevad meelde esmalt muidugi Läänemaa Jäägrikompanii mehed kelle eesotsas ta oli, Kaitseliidu mehed kellega koos alustati ja kus ta teenis vastutavatel kohtadel, Kuperjanovi pataljoni mehed kellega taastati Eesti kaitsejõud aga ka PERE erakonna mehed kellega koos poliitikat arutati. Neid/meid kõiki ühendab aga armastus Jaagu tegemiste ja Eesti vastu. Et see meie isade maa oleks vaba, aus ja rahvakeskne. Täpselt nii nagu Jaak soovis.


Meie hulgast on lahkunud tõeline Eesti patrioot kellel on suured teened meie rahva ees selles, et saime oma riigi taastada. Kuigi tema elus on olnud ka keerulisemaid perioode, siis oma südames kandis ta alati Eestit ja seda riiki ta armastas piiritult. Olenemata sellest kuhu elutee teda viis - Võrust Pullapääni või Tallinnast Tenerifeni oli ikka see väike armas rukkilillesinine maa tal südames. Sellest annab tunnistust üks sinimustvalge lipp, mida ta alati endaga kaasas kandis ja millega ta ka maamulda läheb. Lipp mis on üks esimestest lippudest mis heisati esimese rahvuslipuna taasvabanenud Eesti sõjaväe garnisoni territooriumil. Lipp mis hoidis elus aadet ja au.


Major Mosin! Meil oli au olla koos sinuga ühes klubis ja seista sinuga ühes rivis nii sinimägedes kui ka mujal ning tunnetada sidet aegade taguste kamraadidega kellega sa koos nüüd teisel pool igaviku rada nüüd sõdid. Saatku sind sõnad nagu saksa kindral Hubert Lamey ütles 12.märtsil 1976 aastal Augsburgi krematooriumis meie legendaarsele leegionärile Alfons Rebasele. „Hüvasti, relvavend. Mine nüüd sinna nähtamatusse, suurde

armeesse, kuhu sa oled ära kutsutud ja kus ootavad ees tuhanded sõbrad, kes sinule vastu sirutavad oma käed.“


Comentarios


bottom of page